Vana ja uus meedia(3. nädal)

 Esiteks määratlen mõisteid täpselt. Traditsiooniline või vana meedia on see meedia, mis eksisteeris enne infoajastu. Nad võivad hõlmata: televisioon, raadio, otsepostitus, reklaamtahvlid, kino, ajalehed, ajakirjad jms. Uus meedia hakkas kujunema alatest 1950 keskpaigast, millal ilmusid esimesed arvutid, aga nende tõeline õitseng sai algust WWW leiutisest. Sellele võib kuuluda - otsimootorid, email, sotsiaalvõrgustikud. Sõna meedia ise on üsna ulatuslik. Võime öelda, et meedia on mitmesugused kommunikatsioonivahendid, aga ka ruum, kus suhtlemine toimub. 

Uue meedia üks oluline omadus on interaktiivsus. Enamasti otsib inimene ise vajalikku teavet otsingumootorite ja sotsiaalsete võrgustike abil. Raadios ja televisioonis on selgelt palju vähem valikut - saate valida ainult raadiojaama või telekanali, sisu ei tohi. Selline meediavorm annab rohkem vabadust ja seetõttu hävivad vanad kommunikatsioonivahendid järk-järgult. Mõned neist kaovad suure tõenäosusega pöördumatult, mõned lähevad Internetti.

Ausalt öelda, mul on natuke kahju, et ma ei tabanud üldse seda aega, kui inimesed paberkirju saatsid. Sellel oli oma omapärasus, sest oli vaja kirjutda pikemaid ja sisukamaid tekste, et teada saada kõiki, mis teid huvitab, kuna vastus ei tule nii kiiresti, nagu täna. Ruum tõesti kitseneb.

Seda võib nimetada uue meedia negatiivseks mõjuks vanadele - Interneti monopol, millega on väga raske konkureerida.

Teine globaalne negatiivne aspekt on piraatlus. See puutub eriti muusikat ja kino (tõepoolest paljusid tarkvara arendavaid ettevõteid). See on äärimiselt tööstuste tulusid vähendanud. Kord vaatasin intervjuud Disturbed'i lauljaga, kus ta ütles, et bänd teenib peaaegu kõiki raha ainult kontsertidelt. Kaubastamise, heliplaatide ja digital audio müümine toob väga vähe raha. 

Aga siin on tegemist muidugi suurte ettevõtetega, nagu plaadifirmad. Kui räägime sõltumatutest kunstnikutest - see on nende jaoks positiivne pool, sest ilmus võimalus, et üsna kergesti ja odav(kuskil isegi tasuta) avaldada oma muusikat, filmi jms.

Võiks isegi öelda, et uus meedia on kommunikatsioonivahendid ausamaks teinud. Sest nemad annavad inimestele iseseisvust ja suurema eneseväljendusevabadust. Vähem raha, rohkem avameelsust.

Ja vaataja valib ise, keda ja kus ta tahab vaadata. Ja see ongi positiivne aspekt.