hecatum

Oma igapäevaelus puutun puudega inimestega harva kokku. Selle pärast ma ei teadnud, mis seadmeid mõeldi välja, et näiteks nendel oleks võimlaus arvutit kasutada. Kui inimene on kurt, siis mulle tundub, et põhimõtteliselt võib ta seda vabalt kasutada (kuna siin on põhiline suhtlemisvahend ikkagi silmad). Aga kui ta on pime? Tahaks kirjutada punktkirjaklaviatuurist ehk braille display. See on spetsiaalne seade, mis loodi selleks, et nägemispuudega inimesed saaksid arvuti või telefoniga suhelda. See koosneb braille kirjareast(rida teksti sisestamiseks. Tavaliselt on selle peal 40 rakku. Olenevalt soovitud märgist tõusevad rea kohale väikesed nööpnõelad), navigeerimisklahvidest(kiireks paremale või vasakule liikumiseks, ka 40 tükki), 8 suurdest klahvidest, usb portist arvutiga ühendamiseks. Samuti on vaja ekraanilugeja programm arvutisse alla laadida, kuna klaviatuur ei ole täiesti iseseisev seade. See programm edastab kogu vajaliku infot braille display'le. Seega tuleb ka sobiva arvut

Esimene näide, mis mul tuleb meelde, on sotsiaalvõrgustikud. Igal neist on oma plussid ja miinused. Edu sõltub paljuski kasutusmugavusest. Kasutan peamiselt VK. Ma pean, et see on üks mugavamaid suhtlusvõrgustike. Teistest populaarsetest suhtlusvõrgustikest minu kui kasutaja jaoks kõige ebamugavam näide on Facebook. Kui ei oleks nii populaarne, ei kasutaks ma seda üldse. Kui hinnata neid Jakob Nielsoni punktide põhjal: 1. Õpitavus - VK: intuitiivselt hästi organiseeritud liides / Facebook: Proovisin Facebookis oma gruppi juhtida ja see oli üldse jube kogemus. Mitteilmne liides, mille tõttu tuleb pidevalt googeldada, kuidas on vaja midagi õigesti teha. 2. Tõhusus - VK: kõik funktsionaal töötab üsna kiiresti / Facebook: mulle tihti tundus, et facebooki liides töötab veidi aeglaselt 3. Meeldejäävus - VK: kuna liides on hästi organiseeritud, minu meelesest sa võid alati leida, mida otsid(muusika, videiod, uudistevoog jms) / Facebook: kõik on nii kohmakas. Muidugi kui sa kasutad, siis jätad

 1. Agiilised mudelid Agiilse arendusmudeli puhul saab klient pärast iga iteratsiooni tulemust jälgida ja öelda, kas ta on sellega rahul või mitte. See on üks agiilise mudeli eelistest. On olemas erinevad lähenemised või metodoloogiad, mis kirjeldavad mudeli töö. Näiteks XP(extreme programming), Scrum, Kanban. Võtame XP. Selle metodoloogia autor on Kent Beck(raamat "Extreme programming explained"). See pilt hästi illustreerib meetodi 13 praaktikat. Tegelikult XP metoodika on üles ehitatud nelja protsessi ümber: kodeerimine, testimine, kujundamine ja kuulamine.  Vaatamata sellele, et on olemas palju plusse(näiteks klient saab täpselt selle toote, mida ta vajab, arendajate meeskond teeb koodis kiiresti muudatusi, kood töötab alati pideva testimise tõttu, kiire arengutempo tänu paarisprogrammeerimisele), vähe ettevõtted kasutavad seda meetodit puhtal kujul. See on seotud sellega, et XP põhimõtted on keeruline realiseerida, sest: 1) Klient peab alati projektiarenduses osalema 2)

Dokumendi pealkiri kirjeldab väga selgelt selle olemust – see sisaldab erinevaid soovitusi selle kohta, mida on vaja teha, et häkkeriks saada. Ja üleüldse annab definitsiooni sõnale "häkker". Esiteks väga oluline erinevus, millest paljud ei tea – hacker ja cracker. Hollywoodi filmid on jätnud paljudele muljet, et sõnal "häkker" on negatiivne varjund. See pole aga sugugi õige. Cracker-id on sellised inimesed, kes rikuvad süsteeme. Vastupidi, häkkerid loovad ja toetavad neid. Teiseks - seos häkkeri ja nerd-i vahel. Sa ei pea olema nerd-i, et olla häkker. Võime öelda, et see dokument on omamoodi häkkerikoodeks. Häkkerit iseloomustavad kolm peamist osa - on vaja omandada konkreetseid teadmisi, kujundada õige suhtumist, kogukonnale kasulik olla. Kui inimene tahab tõesti häkkeriks saada, siis tasub seda teksti kindlasti lugeda. The Hacker attitude - See on nimekiri vaimsetest juhistest, mida iga häkker peaks järgima. Maailm on täis hämmastavaid ja kauneid mõistatusi, mida